Tradisyon « chevauchement » espri an Ayiti gen yon plas enterè nan kilti vodou. Pratik sa a konsiste pou mande espri yo, yo rele lwa, pou yo « monte » sou yon moun ki inisye oswa yon patisipan lè seremoni yo fèt. Momant sa yo, ki souvan akomanpe ak chant, danse ak tambou, pèmèt yon koneksyon temporè ant mond visib ak delà.
Daprè done lokal, seremoni sa yo gen plas nan houmfò, ki se temple vodou, epi yo orgaize sou dat espesifik ki gen rapò ak kalendriye litijik vodou. Patisipan yo, souvan inisye oswa moun ki ap chache konsey espirityèl, prepare yo pa jeyè ak priyè. Espri ki « chevauche » yo dwe pote mesaj, konsey oswa benedikson pou vivan yo.
Tradisyon sa a, menm si li souvan mal konprann, rete yon pilè nan idantite kilti ayisyen an e yon fason pou presève lye ant jeneralyo. Nan yon etid ki te fèt pa antropolojis, yo montre ke pratik sa yo se tou yon fason pou jere estres sosyal ak rezistans kont defi istoryik peyi a.
Seremoni yo jeneralman ouvè pou manm kominote a, men gen règ strikt ki kontwole patisipasyon pou respektè sa ki sanble.
